Kas kõrgharidust jagatakse kergekäeliselt igale põmmpeale?

Autor Hille Kõrgesaar
Toimetas Siim Kera
Foto Hille Kõrgesaar

Meie väike Eesti on paljude kõrgkoolidega üle külvatud. Tung ülikoolide uste taha on tormine, samal ajal, kui kutsekoolid aina hõrenevad kuldsete kätega tegijatest. Lihttööd põlatakse ja selle väärtusetust süstitakse lastele juba maast madalast sisse. Mõni ime siis, et üha enam on kõrgharidusega koristajaid ja müüjaid. Elu teeb aga lõpuks siiski oma karmid korrektuurid ja paneb kõik oma õigele kohale. Kui väärtuslik on aga tänapäevane kõrgharidus ja mis on selle tulevik, jagab meile teavet Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Rein Joamets.

Mis suunas liigub tänane kõrgharidus?

Eesti kõrgkoolid jätkavad lääneorientatsiooni, loodetavasti põhja minemata. Idasuunas on ettenägelikumad asunud vaatama aina kaugemale, päris unaruses pole ka keskpikk perspektiiv. “Lühike” lõunasuund on hoiatavaks eeskujuks, kaugem lõuna pakub seevastu keskmistel ja kõrgematel põhja-laiuskraadidel paiknevatele õppeasutustele tõsist konkurentsi päikesepaisteliste päevade olulisemalt suurema arvuga.

Kas lävendipõhine vastuvõtt õigustab ennast? Kas vastuvõtt ei peaks olema rangem ja valima välja vaid parimatest parimad?

Lävendeid seatakse väidetavalt kasutaja mugavuse, küllap ka uhkuse pärast. Uhketel on lisaks peauksele teistsuguse lävega tagauksi eriannetega ja iseäranis motiveerituile. Kellele jäävad üle allameetrimehed, need ajavad läbi lävendita ja (muinas)jutustavad võrdväärsest kohtlemisest ning annete õitsele puhkemisest.

Kui meil on tänapäeval nii palju töötuid, siis kas on mõtet pakkuda kõrgharidust nii paljudele, samas kui paljud neist ebaõnnestunud kõrgharitutest võiksid hoopis mõnel sobival kutseerialal õppida?

Heal ajal kõrgharitud töötuks ei jää, kuid väga erilised kriisid kärbivad ühtlaselt. Loodetavasti üürikest aega. Kas noored peaksid jääma töötuna virelema või õppima? Moraali mõttes pigem teist. Kas pikas perspektiivis tulutoovaid või lühivaates rakendusi pakkuvaid erialasid, sõltub annetest, hoiakutest ja riigi toest. Siiamaani on riik toetanud võimetekohaseid valikuid.

Mida arvate tasulisest kõrgharidusest ja nii paljudest kõrgkoolidest, mis pakuvad küll haridust, aga kas ka haritust? Kas nad õigustavad ennast?

Eesti massistunud kõrgharidus võiks olla veidi kõrgema alumise nõudmisnivooga, vastamaks nii tööandjate kui andekate motiveeritud õppurite ootustele. Eriti andekaid, motiveerituid ja aktiivseid püüavad õppima kõrgkoolid, kellega võistlemine käib kohalikele kaugelt üle jõu. Et mõni neist naaseks koju enne pensioneerumist, peab Eestis olema tore toimetada.

Kuidas võiks muuta koolides valitsevat olukorda, kus õpilastel on õigused ja õpetajatel kohustused? Mis on Teie meelest tänapäeva haridussüsteemis valesti ja võiks parandada?

Aga õpetajatele on kavas uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega õigusi juurde anda.

Pressikad.ee | Otsetee oluliste pressiteadeteni - Pressikad.ee Ainult olulised (pressi)teated